Käesolevaga alustab Tsekk.ee intervjuude seeriat oma pikaajaliste klientidega. Et süübida sügavamalt oma kasutajate mõttemaailma ning kuulda nende arvamust nii meie teenuse hetkeseisust ning tulevikuvaadetest, istusime maha raamatupidamisteenust pakkuva ettevõttega Ärikonsultatsioonibüroo Suntime OÜ juhatuse liikme Manivald Sternhofiga. Mida Manivald meie teenusest arvab, võite lugeda allpool.

Manivald Sternhof, foto: Meeli Küttim

Oled olnud Tsekk.ee kasutaja päris algusest peale?
Tõsi – nad alustasid Tsekk.ee tegemist, siis saime juba kohe alguses kokku.

Kui palju Tsekk.ee teenus täna teie tööd hõlbustab – mõõdame seda siis kas ajas või lihtsuses või mõnes muus mõõtkavas?
Täna kasutavad minu klientidest ca 98-99% Tsekk.ee äppi ja tegelikkuses tähendab see, et kuigi säästetud aega on keeruline hinnata, siis laekuvad nüüd mulle tšekid pidevalt nö. “tilkudes”. See omakorda tähendab seda, et kui varem laekusid tšekid pakkidena ning see tähendas meie jaoks 18.-20. kuupäevani põhimõtteliselt ööpäevaringset tööd, siis nüüd on seda tööd võimalik paindlikult korraldada, sest tšekid laekuvad pidevalt. Samuti saame klientidelt, kelle pangakontode seisud on juba 5ndaks kuupäevaks fikseeritud, juba aegsasti puuduolevaid tšekke küsima hakata. Lihtsust lisab omakorda veel ka see, et ma võin seda tööd täna teha sisuliselt kus-iganes, sest tšekid on süsteemis piltidena. See lisab liikumisvabadust. Samuti muudab see kogu protsessi oluliselt kiiremaks.

Kuidas hindad Tsekk.ee lahenduse arengut ajas – milline oli see alguses ning milline on nüüd?
Kuigi lahenduse visuaalne pool, äpp jms, on suuresti jäänud samaks, siis on tohutu hüpe toimunud just andmekvaliteedi osas ja see on otsene poiste arengustegevuse tulemuse. Lahendust on pidevalt täiustatud. Kuna mul on olnud õnne olla Tsekk.ee juures suhtelisest algusest, siis olen kohati võibolla isegi liialt nahhaalne olnud oma arendussoovide väljendamisel 🙂

Automatiseerimine puudutab juba praegu enamusi eluvaldkondi – kas jõuame tulevikus ka selleni, et kogu raamatupidamisprotsess on automatiseeritud?
Pole midagi teha – eks raamatupidaja kutse ei kao ilmselt küll kuhugi, kuid tema töö sisu muutub – rõhk saab ilmselt olema rohkem andmete kontrollil, mitte enam manuaalsel andmesisestusel. See võimaldab omakorda keskenduda rohkem andmete analüüsile.

Kuulsin, et tegite eelmisel kuul ka oma mahtudes uue rekordi?
Jah, tõus on olnud muljetavaldav – meie igapäevane tšekkide maht ületab täna juba kohati varasemat kuumahtu. See näitab omakorda teadlikuse kasvu. Samuti on muutunud mõtteviis – mul on kliente, kes varasemalt pidevalt oma tšekke kaotasid, kuid enam neil seda probleemi ei esine, sest nad pildistavad kohe oma tšekid üles.

Kuhu näed, et teenus edasi võiks areneda? Mis järgmiseks?
Kui funktsionaalsuse seisukohast on juba praegu Tsekk.ee enda keskkonnaga lood hästi, siis näen arenguruumi just majandustarkvarade pool – et sellest Tsekk.ee kanali kaudu laekuvat informatsiooni oleks veelgi paremini võimalik tarkvara poolel ära kasutada.

Seoses e-kviitungite valdkonna arengutega viimastel aastatel – kas sa ei näe, et ükshetk võib tekkida olukord, kus paberkviitungute mahud kaovad?
Seda olukorda, et tšekke enam üldse ei ole, ma hästi ette ei kujuta – pigem on küsimus erinevates lisafunktsionaalsustes, mida on võimalik kasutada. Näiteks ei piirdu ju raamatupidamisse edastatavate dokumentide loetelu kindlasti ainult tšekkidega. Võtmesõnaks on siin vast teenuse mitmekesistamine. Paramatamult jääb dokumentide liigutamise vajadus alles, seda näiteks ettevõtete suhtluses Venemaaga. Kahtlen, et pabertšekid seal veel niipea elektroonilistesse kanalitesse liiguvad.

Näen ise, et Eesti on mingite uute lahenduste testimise mõttes ideaalne asukoht – meil on palju startupe, palju erinevate rahvusvaheliste ettevõtete raamatupidamise tugikeskuseid, kes on valmis uusi asju siin, väikesel turul katsetama.
Jah, tšeki lahendusest võiksid huvitatud olla need inimesed, kes raamatupidajatele piltilikult öeldes palka maksavad. Kasutades Tsekk.ee lahendust, saavad needsamad raamatupidajad olla oluliselt kasumlikumad, sest suudavad sama ajaga teenindada rohkem kliente ja tegeleda oluliselt kallimate ning suuremat lisandväärtust loovate teenuste pakkumisega. Büroo vaatest annab see ka võimaluse tööd oluliselt paremini planeerida, sest tšekid laekuvad pidevalt. Ärgem unustagem ka seda, et tänapäeva tšekid kustuvad valguse käes suhteliselt kiiresti, seetõttu tuleb see kas sisse skännida või pilt teha. Seadus ütleb, et tšekk peab säilima muutmatul kujul – olgu selleks siis pilt või skänneering.

Kui tulla veel paljudes korporatsioonides kasutusel olevate protseduuride juurde, siis ilmselt kulus paljudes nendest kastide viisi paberit, et kuludokumente paberile kleepida, sisse skännida ning omakorda uuesti välja printida 🙂
Tõsi – isegi väikeses büroos kulus sellele kohati terve kast paberit kuus.
Meile endile tundub, et üheks meie tuleviku sihtturuks planeeritud Skandinaavia esindab pigem sellist konservatiivset liini, kus igasuguse elektroonilise või automaatse süsteemi kasutuselevõtt eeldab mingist ametiühingust vms möödaminekut.
Jah, samas Eesti puhul näen, et rohkem initsiatiivi võiks üles näidata ka majandustarkvarade tootjad ning selle asemel, et igaüks oma enda lahendust arendaks, lihtsalt Tsekk.ee lahenduse kasutusele võtaks.

Lõpetuseks – on Sul endal meile mingeid soovitusi või nõuandeid?
Kuulake oma klientide soove ning arendaga teenust nendest lähtuvalt. Mina soovitan täna Tsekk.ee teenust kõikidele ettevõtjatele, sest see võimaldab kiiremat ja efektiivsemat infovahetust – andmed jõuvad kiiremini raamatupidamisse ja ka juht saab operatiivsemat infot juhtimisotsuste tegemiseks. Samuti kaob oht, et tšekid kaovad ära ja keegi saab seetõttu kopsaka maksunõude.

 

Täname Manivaldi oma mõtete jagamise eest ning peatselt saad lugeda intervjuud järgmise huvitava persooniga!